Poola-Leedu gaasitoru saab allkirjad

Kokkulepe on plaanis allkirjastada neljapäeval Brüsselis, kui valitsusjuhid kogunevad Euroopa Liidu tippkohtumisele, kirjutas ajaleht Financial Times.

Venemaa kavandab samal ajal Läänemere alt otse Saksamaale ehitatud gaasitoru võimsuste kahekordistamist, et gaasi transport Euroopasse läbi Ukraina ja Poola oluliselt koomale tõmmata, kui mitte päris lõetada.

Poola-Leedu gaasitoru ehitatakse Poola linna Rembelszczyzna ja Leedu Jauniunai vahele. Selle pikkus on 534 km ja maksumus 558 miljonit eurot, millest 295 miljonit on lubanud katta Euroopa Liit Euroopa Ühendamise rahastust. Poolale tähendab see ca 120 miljoni euro suurust investeeringut.

Puudunud lüli

Euroopa Liidu vaatest on Poola-Leedu gaasitoru üks seni puudunud lüli ELi ühtse gaasituru loomisel.

„Ainult hästi toimiva energiaturu tingimustes saavad firmad vabalt konkureerida, et tagada meile parimad hinnad ja teenused,“ ütles äsja Brüsseli mõttekojas CEPS peetud ettekandes Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager. Vestageril tuleb muu hulgas otsustada Gazpromi võimalik trahvimine monopoolse positsiooni ärakasutamise eest Euroopa turul. Leedu oli üks neid riike, millel enne LNG-terminali ehitamist alternatiivseid gaasitarnijaid ei olnud, võimaldades Gazpromil nõuda muust Euroopast kolmandiku võrra kõrgemat hinda.

Poola-Leedu gaasitoru ehitus algab tuleval aastal ja see peaks valmima 2019. aastaks. Algselt on gaasitoru võimsuseks planeeritud 2,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, mis võib perspektiivis kasvada neljale miljardile kuupmeetrile. Sellest piisaks pea kogu Balti riikide gaasivajaduse katteks, kirjutas Financial Times.

Poola avas LNG-terminali

Äsja avas Poola peaminister Ewa Kopacz Saksamaa piiri lähistel Swinoujscies Poola esimese LNG-terminali veeldatud maagaasi importimiseks, kirjutas agentuur Bloomberg. Tänu sellele terminalile – mis on algsest plaanist viibinud kaks aastat – on Poola peaministri sõnul tulevast aastast Venemaa gaasitarneteest täiesti sõltumatu. Esimest tarnet uude terminali oodatakse detsembris Katarist, kommertstarned algavad tulevast aastast. Uue terminali kaudu saab Poola aastas importida viis miljardit kuupmeetrit gaasi.

Poola plaanib ka oma gaasitaristut laiendada, et eksportida gaasi Swinoujsciest lisaks Leedule ka Tšehhi, Slovakkiasse ja Ukrainasse. Praegu on uuel terminalil lepinguid vaid 30% ulatuses koguvõimsusest.

Poola on üks häälekamaid kriitikuid Venemaa plaani vastu kahekordistada Läänemere alla rajatud gaasitoru Nord Stream võimsusi. See on Moskva jaoks aktuaalseks muutunud nüüd, kus Süüria tõttu teravaks muutunud suhted Türgiga on Türgi kaudu plaanitud gaaasitoru projekti küsimärgi alla seadnud.

Türgi suuna asemel Saksamaa

Gazprom on juba teatanud, et plaanib toru algselt kavandatud mahtu poole võrra vähendada. Türgi president Recep Tayyip Erdogan hoiatas Venemaad läinud nädalal, et Vene lennukite „eksimine“ Türgi õhuruumi ja Venemaa sõjaline sekkumine piirkonnas võib kahe riigi energiakoostööd kahjustada.

Alles läinud aastal kiitis Venemaa president Vladimir Putin, et Türgist võib saada Lõuna-Euroopale oluline energiakandjate transiidikeskus. Musta mere alt kavandatud gaasijuhe oleks võimaldanud Vene gaasi transiidi Ukrainast suuresti ümber suunata. Lisaks on Türgi Venemaale gaasi müügil üks suuremaid kliente.

Kui aga kõnelused Türgiga gaasitoru üle suvel toppama jäid, tõstis Venemaa uuesti prioriteediks nn Nord Stream 2 torujuhtme. Septembris lõi Gazprom Euroopa firmadega E.ON, BASF/Wintershall, OMV, ENGIE ja Royal Dutch Shell selleks konsortsiumi. Euroopa Liidus on projekt aga kriitika all – läinud nädalal ütles energiaturu volinik Miguel Arias Canete, et see projekt ei pruugi olla kooskõlas ELi eesmärgiga mitmekesistada mitte üksnes tarnijaid, vaid ka tarne kanaleid. Selle projektiga koonduks 80% Vene gaasi impordist ühte kanalisse.

Nii võib Türgi suund gaasi ekspordil Euroopasse Venemaa jaoks siiski uuesti oluliseks saada, isegi siis, kui riigid Süüria teemal eri meelt jäävad. Istanbuli Bogazici ülikooli lektor Altay Atli ütles agentuurile Bloomberg, et riigid on selleks teineteisest liiga sõltuvad, et lasta erimeelsustel Bashar al-Assadi tuleviku üle koostöö katkestada. Import Venemaalt moodustab viiendiku Türgi energiatarbest. Ilma Venemaata Türgi majandus kannataks ning pragmaatilist koostööd on ennegi tehtud.

Venemaa ei vaja Nord Streami gaasitoru laiendamiseks Euroopa Liidu luba. Probleemid võivad aga tekkida gaasi infrastruktuuri kasutamisel. Nii nagu on seis torujuhtmega Opal, mille kaudu liigub gaas Euroopa turule Nord Streami esimesest gaasijuhtmest. ELi seaduste järgi ei saa Gazprom kasutada toru täit võimsust, vaid peab ka konkurentidele ligipääsu tagama.